07 September 2011

Wikileaks: Governu Estadus Unidus no Timor-Leste

Iha semana balun liu ba, Wikileaks publika sira nia koleksaun tomak husi kabela eletronika konfidensial nian liu 250,000 ne’ebe sira hetan husi Departamentu Estadu (Ministeriu Negocios Estrangeiros) Estadus Unidus nian. Dokumentus sira ne’e nudar fontes ka janela ne’ebe molok ne’e nunka mais akontese kona-ba Governu Estadus Unidus nian, liu-liu nia embaixada sira, ba observa no influensia nasaun sira seluk.

Website Wikileaks nian susar atu asesu (no server balun blokeia website ne’e, inklui server sira iha Departamentu Estadu nian rasik), tamba ne’e La’o Hamutuk publika sai lista husi kabela eletronika 391 ne’ebe iha relasaun ba Timor-Leste. Ami liga ba tekstu kompletu nian no publika tiha balun ne’ebe interesante liu iha format PDF ne’ebe bele download.

Kabela eletronika sira ne’e husi inisiu 2006 to’o iha inisiu 2010, hatudu katak Estadus Unidus iha interaksaun ho Timor-Leste iha dalan balun ne’ebe interesante, inklui diskusaun barak ho partisipantes nivel altu iha krize 2006. Ida be’e foun liu mak, Embaixada Estadus Unidus nian fo korajem ba boa-governasaun, sustentabilidade no justisa. Maibe iha tempu ne’ebe hanesan, Estadus Unidus husu ba Timor-Leste atu suporta pozisaun Estadus Unidus nian ba asuntu sira hanesan Kuba no Mudansa Klimatika ne’ebe dalaruma kontrariu ho povo Timor nia hakarak.

Embaixador Hans Klemm hatudu hodi halo advokasia ida ba rai ida ne’e, hodi husu ba Washington atu kansela Alerta de Viagem iha Setembru 2008, no halo advokasia atu kontinua fundu MCC nian ba Timor-Leste. Nia no Embaixada iha Jakarta husu ba ofisiais Indonezia no Timor-Leste atu fo dalan ba prosesu julgamentu tribunal nian ba lider milisia Maternus Bere ne’ebe hetan tiha ona akuzasaun, no konsistente ho Konstituisaun no lei. Estadus Unidus mos diskoraje ho kriminalizasaun ba defamasaun no uza perdaun ba ema barak, no lei amnestia nian ne’ebe hanesan atu kua tiha direitus umanus no estadu de direitu demokratiku.

Maske iha balun mak preokupa liu atu uza rumores no gosip iha kabela eletronika ida ne’e ba sira nia vantajem politiku, ka atu defende sira nia an hodi kontra observasaun honestu nian, La’o Hamutuk espera katak kabela eletronika sira ne’e sei uza ho konstrutivu liu, iha dalan ne’ebe obyektivu. Por ezemplu, ami kontente atu hare kabela ida husi fin de tinan 2008, Projeitu boot no aprovisionamentu governu iha Timor-Leste, ekspresa preokupasaun barak ne’ebe hanesan ho sira ne’ebe La’o Hamutuk preokupa kona-ba projeitu eletrisidade nasional:

Iha Julho 2008, iha notisia katak Governu sei hari sentral eletrisidade boot rua husi kompania Xineza ne’ebe mos sei kontrata atu hari rede transmisaun ba teritoriu tomak. Iha okaziaun ida ne’e, governu fo sai tenderizasaun internasional ida, maske iha ema barak iha Dili komprende ona katak kontratu ne’e hetan tiha ona konkordansia molok governu anunsia tenderizasaun. Maske observador sira hateten katak anunsiamentu ba tender nian ne’e laiha substansia no teknikamente la adekuadu, iha kompania internasional 14 mak hatama sira nia aplikasaun ba tenderizasaun. Desizaun atu fo kontratu ba kompania Xineza ne’e dala ida tan halo husi Primeiru Ministru ho ladun iha konsultasaun diak ho linha ministerial. Ekipamentu ba sentral eletrika ne’e tuan tiha ona (uza tiha ona durante tinan 40 iha Xina molok ne’e)ne’ebe sei taka, eksporta no atu hari fali iha Timor-Leste. Peritus sira hateten kontratu ba instalasaun linha transmisaun nian durante tinan rua nia laran nudar fantasia ida. Banku Mundial nia relatoriu husu ba governu atu kansela tiha kontratu, simu penalti, no halo tenderizasaun foun ba projeitu. Maibe laiha indikasaun katak governu hakarak atu tuir konselu ida ne’e.

No comments:

Post a Comment