20 March 2012

Timor-Leste atu monu dadauk ba kiak.



Durante tinan hirak kotuk ne’e, gastus estadu Timor-Leste sa’e maka’as liu. Bayu-Undan pasa tiha ona nia tempu masimu produsaun mina-rai nian, investimentu Fundu Petroliferu fo retornu ki’ik liu duke saida mak ita espera, kontribuisaun husi ita nia seitor privadu nafatin ki’ik, presu no numeru populasaun sa’e, no ita deve hela hosi rai li’ur. Karik ita kontinua ho dalan ida ne’e, iha 2022, ita nia Fundu Petroleu sei mamuk, ita nia mina-rai besik atu maran, no ita sei selu fali osan inan hosi deve ne’ebe ita foti ba infraestrutura, no joven barak liu dala rua ida agora ne’e sei tama iha kampu de servisu. Ita nia ekonomia naun petroleu nian karik boot liu duke ida agora ne’e, maibe ida ne’e kuaze serteza katak sei labele atu fo rendimentu atu kobre ita nia gastus.

Timor-Leste la’o hela ba dezastre finanseiru. Ho asumsaun konservativu iha grafiku leten, ita sei halo gastus boot liu fali rendimentu ne’ebe ita hetan hosi mina-rai no investimentu iha tinan rua, no ita sei gasta tomak Fundu Petroliferu iha tinan sanulu nia laran. Oinsa ita sei bele finansia servisu publiku hanesan edukasaun, saude, infraestrutura lokal, polisia, tribunal no administrasaun publiku? Oinsa idozus no veteranus sira sei moris wainhira laiha ona osan ba transferensia publiku?

Maske grafiku iha leten halo ta’uk liu, ida ne’e sei optimistiku liu duke realidade agora:
  • Orsamentu estadu lolos aumenta barak liu 40% dezde 2010 (34% iha 2012), maibe grafiku ida ne’e halo asumsaun katak aumenta kada tinan 14% de’it depois de 2013, no 11% depois de 2025.
  • Rendiimentu domestiku aumenta 16% kada tinan dezde 2010 (12% iha 2011), maibe grafiku ida ne’e espera atu sa’e to’o 25% kada tinan depois de 2013, ne’ebe sei presiza kresimentu ekonomia lalais no aumenta koleksaun taxa.
  • Maske Timor-Leste no kompania mina-rai seidauk konkorda kona ba oinsa atu dezenvolve kampu gas Greater Sunrise, grafiku ida ne’e asumi katak Sunrise dezenvolve lalais ho pipeline mai Timor-Leste, no planta LNG ida iha Beacu sei selu hosi kompania sira.
  • Grafiku ida ne’e halo asumsaun katak investimentu Fundu Petroliferu sei hetan 4.0% hosi retornu annual nian, maski kazu diak liu to’o agora mak maizumenus 3.6%.
  • Grafiku ida ne’e halo asumsaun de’it ba deve ne’ebe diskute iha Orsamentu Estadu 2012 nian, no laiha tan depois de 2016. Osan imprestimus konsidera nudar parte hosi Rendimentu Estadu no gastus (Ezemplu; projeksaun orsamentu sei la hasa’e hosi osan deve), maski selu fila fali tusan aumenta ba gastus estadu nian.
  • Depois de Fundu Petroliferu hotu, Estadu sei iha gap ida iha orsamentu estadu tinan-tinan, hanesan hatudu hosi lina mean. Grafiku ida ne’e la inklui selu fila fali karik defisit ida ne’e bele rezolve liu hosi osan deve nian.
  • Grafiku ida ne’e iha nominal dollar – ho ida ne’e, la tau konsiderasaun ba inflasaun. Karik presu iha Timor-Leste kontinua atu sa’e hanesan agora ho as liu 15% kada tinan, orsamentu estadu provavelmente sei sa’e maka’as liu tan.
Se ita uza modelu ida ne’e ho asumsaun ne’ebe besik liu ba istoria ohin loron nian, ho orsamentu estadu ne’ebe sa’e 30%, kresimentu rendimentu domestiku anual 22%, dezenvolvimentu Sunrise adia, no hetan funan 3.6% hosi investimentu Fundu Petroliferu, Fundu Petroliferu sei hotu lalais iha tinan haat, lalais liu agora, iha 2018. Iha 2025, ita sei akumula defisit billaun $162!

Maibe, laiha ema ida mak atu fo impresta osan barak hanesan ne’e mai ita, partikularmente wainhira ita hatudu ona ba sira katak ita laiha kapasidade atu jere deve ne’e. Senariu atu hanesan tan mak iha 2018, estadu sei labele selu ninia orsamentu no selu fila fali deve infraestrutura ohin loron nian, no ita tenki ko’a osan ba edukasaun, saude no salariu ba seitor publiku, manutensaun infraestrutura, no servisu seluk. Kiak sei aumenta, no ita sei laiha osan atu importa ita nia nesesidade lor-loron nian, no povu sei mate hamlaha.

Karik ita la muda ita nia diresaun, no lalais, ita atu hetan destinasaun ida ne’ebe agora la'o hela ba.

La’o Hamutuk triste katak Timor-Leste uza ninia riku soin mina-rai no gas lalais tebes, no ami lakohi atu hare ita nia nasaun ida ne’e ba diresaun ida ne’eba. Ami espera katak ami halo erru ruma iha analiza ida ne’e, no ami enkoraja ita boot atu koko modelu ida ne’e ho ita boot sira nia asumsaun. Favor ida download spreadsheet ne’ebe kria grafiku ida ne’e, no hateten mai, ami nia sala iha ne’ebe. Obrigado.

Modelu spreadsheet (planilha) ne’ebe mensiona iha paragraph anterior inklui selulas (B16 atraves B29 iha planilha “DATA”) ne’ebe ita bele muda asumsaun sira – taxa kresimentu despeza estadu nian,taxa kresimentu reseitas domestiku, retornu husi investimentu Fundu Petroleu, karik dezenvolvimentu Greater Sunrise ka la'e, no impresta atu ense defisit orsamental – atu hare oinsa buat hirak ne’e bele influensia rezultadu. Ami publika spreadsheet asumsaun husi grafiku primeiru iha leten, ne'be optimistiku liu. Karik ita hakarak atu halo ida ne'e besik liu realidade ohin loron, ita bele troka numeru sira iha selulas sira ne'e ho numeru iha grafiku segundu, ka numeru seluk ita hakarak atu esplora.

1 comment:

  1. Espera katak ita nia lideranca sira sei jere didiak finansiamento ita nia orsamento para timor leste sei labele monu ba kiak ba abang bain rua.

    ReplyDelete